Mis juhtub siis, kui majandusaasta aruanne jääb õigeks ajaks esitamata?

Äriühing on kohustatud esitama majandusaasta aruande 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu (ÄS § 179 lg 4). Kui majandusaasta ühtib kalendriaastaga 01.01-31.12, siis on aastaaruande esitamise tähtaeg 30.06. Näiteks kui majandusaasta on 01.01.2026-31.12.2026, siis on aastaaruande esitamise tähtaeg 30.06.2027.

Aastaaruande esitamine on ettevõtja jaoks iga-aastane kohustus ning see tuleb esitada ka siis, kui äriühingul ei ole majandustegevust toimunud. Mis juhtub siis, kui majandusaasta aruanne jääb õigeks ajaks esitamata?

Seadusest tulenevalt on võimalikud kaks varianti, sest Äriregistri registripidajal on õigus:

1. määrata trahv ilma hoiatusmäärust tegemata (ÄRS § 57 lg 1);
2. väljastada sundlõpetamise hoiatus vähemalt 3-kuulise lisatähtajaga majandusaasta aruande esitamiseks (ÄRS § 58).

Silmas tuleb pidada, et Äriregistri registripidajal pole seadusest tulenevaid kriteeriume, mille alusel otsustada, kas määrata trahv või väljastada sundlõpetamise hoiatus. Seetõttu on mõlemad variandid võrdväärselt võimalikud ning seadus ei keela neid väljastada samaaegselt.

Kui äriühing on saanud trahvi ja maksab selle ära ning esitab ka aastaaruande, siis on kõik korras ja Äriregistri registripidaja rohkem nõudeid esitada ei saa.

Kui äriühing on saanud trahvi, aga seda ära ei maksa ja esitab ainult aastaaruande, siis trahvinõue sellepärast kehtetuks ei muutu. Trahv tuleb ikkagi tasuda.

Kui äriühing on saanud sundlõpetamise hoiatuse ja esitab lisatähtaja jooksul aastaaruande ära, siis on samuti kõik korras ja rohkem nõudeid äriühingule esitada ei saa.

Kui äriühing Äriregistri registripidaja saadetud nõudele ei reageeri ega esita ära aastaaruannet, siis on seadusest tulenev õigus:

1. määrata uus trahv (ÄRS § 57 lg 1);
2. kohtu kaudu äriühing sundlõpetada (ÄRS § 58 lg 2).

Äriregistri registripidaja võib määrata trahvi korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamiseni (ÄRS § 57 lg 1), seega võib väljastatud trahve olla ka rohkem kui kaks.

Trahvi määramisel peab Äriregistri registripidaja arvestama muu hulgas (ÄRS § 57 lg 2):

1. mitu korda on majandusaasta aruanne tähtaegselt esitamata;
2. kui pikk aeg on möödunud majandusaasta aruande esitamise tähtpäevast;
3. muid olulisi registripidajale teadaolevaid asjaolusid.

Kui äriühing sundlõpetatakse, siis kustutatakse see Äriregistrist. Kui soovite tegevust jätkata sama ettevõttega, siis kustutatud ettevõtet on võimalik ennistada avalduse alusel. Selleks tuleb lisada avaldusele esitamata jäänud aastaaruanne (ÄRS § 64 lg 1) ning maksta riigilõiv (RLS § 62 lg 4). Avaldust on võimalik esitada kolme aasta jooksul kustutamisest arvates (ÄRS § 64 lg 2).