Erisoodustust saab osutada ainult ettevõttega seotud inimesele, sest see on osa töötasust, mis on tavaliselt makstud mitterahalises vormis. Tegemist on kuluga, mida maksu- ja tolliamet loeb palgaga sisuliselt võrdväärseks, nõudes sellelt peaaegu samaväärset maksustamist.
Erisoodustus on kaup või teenus, mida tööandja töötajale annab tasuta või soodushinnaga ning see kaup või teenus ei ole sisult töötaja tööks vajalik. Seega olenemata hinnast ei ole tööriided ja kontoritarbed erisoodustus, kuid erisoodustus on näiteks eluasemekulude katmine, ravimite ost ning tööks mittevajaliku koolituse eest tasumine. Toome mõned enimküsitud näited töötervishoiu valdkonnast.
Maksu- ja tolliamet (LINK: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustused) piiritleb erisoodustust väga täpselt. Näiteks ei loeta esmaabivahendite hulka tööandja poolt töötajatele ravimite soetamist, vaid nende ostmisel tuleb tööandjal arvestada maksukohustusega. Maksuriske ei ole, kui töötajate vaktsineerimine toimub tööandja kulul, ent maksurisk tekib, kui vaktsineeritakse töötajaid, kelle töökeskkond ei ole mõjutatud sellest bioloogilisest ohutegurist, mille vastu teda vaktsineeritakse. Näiteks vaktsineeritakse töötajad puukentsefaliidi vastu, kuigi kontoritöötajatel pole ohtu tööl olles sellesse nakatuda.
Kuvariga töötamiseks ettenähtud prillide ostu loetakse ettevõtlusega seotud kuluks ning samuti võib tööandja hüvitada kokkuleppel ka maksuvabalt silmakontrolliga seotud kulud. Samas silmaoperatsioon ei ole nägemisteravust korrigeeriv abivahend, vaid kirurgiline lõikus või toiming, mistõttu sellise kulu hüvitamisele maksusoodustus ei laiene.
Tööandja kohus tagada, et töötaja tervis tema juures töötades ei halveneks, seega on maksuvabad kulud, mille vajadus tuleneb otseselt töötaja töötamisest selle tööandja juures tema terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. Maksustamisele ei kuulu näiteks töötervishoiuarsti soovituse alusel konkreetsele isikule tulenevalt tema töö iseloomust ennetustegevuseks või taastusraviks tehtavad kulud.
Riietus võib minna erisoodustuse alla
Tööandja antava tööriietuse, kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite puhul ei tule maksta erisoodustust, kui töö tegemise iseloomust tulenevalt on tööülesannete täitmisel vaja kanda ettenähtud tööriietust. Küll peab maksukohustusega arvestama, kui tööandja esitab oma töötajatele nõudeid tööl kantavate riiete osas, näiteks peavad töötajad klientide juures käima soliidses riietuses, aga neid rõivaid ei saa käsitleda töö- või kaitseriietena. Kui ettevõttel on ette nähtud teenindussaalides ja salongides teenindajate ühtne riietus, mida aga saab kanda ka väljaspool tööd, tuleb tööandjal määrata proportsiooni tööriiete ettevõtluses kasutamise ja isikliku tarbimise vahel. Kui töötaja tasub ise isikliku tarbimise osa eest, siis maksukohustust ei ole; kui seda teeb tööandja, siis on tegemist erisoodustusega. Maksuriski pole, kui töötaja väljaspool tööaega firma rõivaid ei kanna.
Erisoodustusteta on näiteks ka puhkeruumi või köögimööbel ja -tehnika. Samuti peab tööandja tagama töötajatele kvaliteetse joogivee koos ühekordsete või pestavate jooginõudega, sest joogivee tagamine, tulgu see siis väikestest pudelitest, veeautomaadist või kraanist, on ettevõtlusega seotud kulu ning maksukohustust ei teki. Looduslik mineraalvesi ja gaseeritud maitseta vesi loetakse samuti joogiveeks, et joogivee hulka ei arvata maitsestatud vett. Teine olukord on kohvi ja muude kuumade jookidega, mida saab kuumade jookide automaadist – kui jookide eest tasub tööandja, on tegu erisoodustusega.
